Uudised
3. osa Tervisekõnni abil tugevamaks
2009-10-27 00:00:00Need on lood käimisest. Sellest lihtsast tegevusest, millest tervise tugevdamisel abi on. Lugude autoriks on “Käi Jala!” tervisekõnni tublimad osavõtjad, kellel me palusime neile sobivas vormis kirjeldada, kuidas nende päevad välja näevad. Lugege läbi ja te veendute, et käia võib erineval viisil ja täitsa oma tempoga – kõik oleneb sellest, mida sa saavutada tahad.
Olen spordilembene olnud kogu teadliku elu, võistlusi ja kampaaniaid aga püüdnud vältida. Aastate eest, pärast terviseriket, vahetasin tööala – loobusin pidevalt istuvas asendis olemisest ja hakkasin igapäevaselt käima spordisaalis.
Pereliikme õhutusel alustasin ka sihipäraseid treeninguid eesmärgiga osaleda scouts-rännakul. Endalegi üllatuseks läbisin etapi – 30 km, 10 kg seljakotiga – kiiremini, kui ajanorm ette nägi ja tegelikult ka kiiremini, kui senini naisterahvas üldse selle läbinud on. Sellest ajast siis jäingi jalgsi liikuma.
“Käi jala!” kevadises kampaanias osalemist alustasin suhteliselt rahulikult – tahtsin eelkõige teha statistikat oma niikuinii-jalgsi-käimisest. Mind huvitas lihtsalt, kui mitu kilomeetrit ma ööpäevas läbin.
Tööle-koju-treeningsaali-poodi-külla-koju trassid läbisin jalgsi, kandsin tulemused kalendrisse ja avastasin, et olen läinud hasarti ning võrdlen enda tulemusi teiste omadega. Kuidas konkurendid-kaaskäijad nii palju käia saavad? Proovisin käia aina rohkem, nüüd juba osana igapäevasest treeningust ja mitte niisama, teatud punkti jõudmiseks. Päevaplaanis oli paaritunnine aeg puhtalt kilomeetrite läbimiseks, et sammude arv oleks tipptegijatega võrreldav.
Käisin kogu linnaosa kaugemad punktid läbi, avastasin looduskauneid kohti, tundmatuid tänavaid ja imeilusaid vaateid; kohtusin koertekarjade ja joomakampadega, tegin tohutult ülesvõtteid, mida salvestasin elektroonilisse pildialbumisse. Testisin jalanõusid ja riideid, trotsisin sooja ja külma, vihma ja tuult. Käisin, käisin, käisin ja mõtlesin juba, et olen nagu hälvik (a la Forrest Gump).
Pereliikmed lõid käega, töökaaslased arvasid juba, et “täitsa hull”, tuttavad ja sugulased panid ka ilmselt diagnoosi. Aga ise tundsin end ülihästi, käinuksin või Kuule, kui tee viinuks.
Jaanipäeva eel otsustasin koos pereliikmega maakoju minekuks kasutada auto asemel jalgratast. Mis see 100 km siis minna pole! Sai seegi tehtud.
Tagasi mõeldes oli ülitore kuu, täis hasarti, ka pingutust ja enesesundi. Samas on see vahva võimalus kulutatud kalorite kompenseerimiseks süüa lemmiktoitu, premeerida ennast nii mõnegi hõrgutisega.
Sain tõestust, et KÕIK ON VÕIMALIK, kui tõsiselt tahta, selle nimel pingutada, säilitades samas hea tuju ja saades rõõmu saavutatud tulemusest!
Nüüd käin nagu kevadelgi – lihtsalt punktist A punkti B, igapäevaste asjaajamiste käigus. Aja möödudes võin muidugi jälle hasarti minna – eks see ole päevikus näha.
Soovin kõikidele (käijatele) tugevat tervist!
MALLE, ERGO Kindlustuse AS
Allikas: Terviseleht, 22.09.2009
Vaata ka Terviselehe pakkumist käi Jala! osalejatele!
- Vali:
- 1
- 2
- 3
- 4
- 5
- 6
- 7
- 8
- 9
- 10
- 11
- 12
- 13
- 14
- 15
- 16
- 17
- 18
- 19
- 20
- 21
- 22
- 23
- 24
- 25
- 26
- 27
- 28
- 29
- 30
- 31
- 32
- 33
- 34
- 35
- 36
- 37
- 38
- 39
- 40
- 41
- 42
- 43
- 44
- 45
- 46
- 47
- 48
- 49
- 50
- 51
- 52
- 53
- 54
- 55
- 56
- 57
- 58
- 59
- 60
- 61
- 62
- 63
- 64
- 65
- 66
- 67
- 68
- 69
- 70
- 71
- 72
- 73
- 74
- 75
- 76
- 77
- 78
- 79
- 80
- 81
- 82
- 83
- 84
- 85
- 86
- 87
- 88
- 89
- 90
- 91
- 92
- 93
- 94
- 95
- 96
- 97
- 98
- 99
- 100
- 101
- 102
- 103
- 104
- 105
- 106
- 107
- 108
- 109
- 110
- 111
- 112
- 113
- 114
- 115
- 116
- 117
- 118
- 119
- 120
- 121
- 122
- 123
- 124
- 125
- 126
- 127
- 128
- 129
- 130
- 131
- 132
- 133
- 134
- 135
- 136
- 137
- 138
- 139
- 140
- 141
- 142
- 143
- 144
- 145
- 146
- 147
- 148
- 149
- 150
- 151
- 152
- 153
- 154
- 155
- 156
- 157
- 158
- 159
- 160
- 161
- 162
- 163
- 164
- 165
- 166
- 167
- 168
- 169
- 170
- 171
- 172
- 173
- 174
- 175
- 176
